Pantrite Rattaseiklus

Pantrite seiklused peresõbralikus kämpingus algasid hommikul traditsioonilise pudruküpsetamisega. Seekord oli menüüs manna. 17 inimese portsioni jaoks vee üles soojendamisest sai tõeline katsumus. Kogu kämpa peale oli üks pliit ja see andis vähem sooja välja kui kustunud küünal. Lõpuks sai veekeedukannude abil mingi ime läbi pudru ikka valmis meisterdatud.

Hommikul oli tunne hea. Miskit head oli õhus. Mis, see jäi veel selgitamisele. Matkal on hea tuju vundamendiks lisaks klappivale seltskonnale ka õigel ajal punni söödud punud. Loputasime maasikamoosiga karneeritud neljaviljahelbed lahustuva kohviga alla. Peale kütsime merevaiguga sepikut. Eelmine päev oli kuupaistel sündinud uus retsept tänaseks lõunaks ja seetõttu jäid Nõvalt toodud poolsuitsuvorsti kangid veel oma etteastet ootama.

Järjekordne veider aasta oli omadega suves ja see tähendas, et pinutäis roosade vestidega tegelasi kiheles Eestimaa peale ratastel veiderdama. Mullu sai lõunas latt organiseerija jaoks ebamugavalt kõrgele upitatud ja 21. aasta ei saanud kuidagi hõbemedalistiks jääda. Siinkirjutaja siis pusis ja pusserdas ning pikapeale formuleerus plaan, kuidas võiks välja näha üks järjekordne meeli ülendav pedaalidesõtkumine.

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, üks video ütleb rohkem kui tuhat pilti. Sven pani 2020 Rattaseiklusest meeleoluka videopopurii kokku. Head vaatamist!

Nagu lugupeetav lugeja mäletab, siis kolmas päev pidi meil tulema rattasõidu poolest kergem. Teate mis? Tuligi! Kõigepealt pidime me muidugi liivaselt Härmalt ära saama ja nagu Andrese luurendmed ütlesid, siis "liivaorgiat" pidi veel paar kilomeetrit olema. Neid põhjalike teadmisi kogus ta tänu seigale, et pani eelmine päev meie eest liduma ja kui me poleks talle Härmast helistanud, siis oleks ilmselt Petserisse välja põrutanud. See oli talle siis kolmas kord lähima 12 tunni jooksul liivaorgias osaleda.

Hommik Kirikumäel pakkus lisaks maalilisele järvevaatele ka humoorikat meelelahutust, kui vennad Tarmo ja Tauno vaidlesid kes on rohkem süüdi, kas üks kes metsaonni täis peeretas või teine kes hapniku saamiseks ukse lahti jättis ja kõik järve sääsed sisse lasi. Nagu sedalaadi vaidluste puhul kombeks, siis lõpuks oli kumbki osapool veel rohkem oma seisukohas veendunud ja lõpliku otsust pealtvaatajad ei saanudki. Lõpuks vennad lõpetasid tulutu diskussiooni ja hakkasid matkaliste rõõmuks hoopis putru keetma.

Varustatud teadmisega, et Gunnarit ei leitudki, asusime rattaid komplekteerima. Ainsaks lohutuseks oli teadmine, et teiselpool kallast oli keegi Lembit kaduma läind, keda kutsuti, iga kord kui meie oma Gunnarit hüüdsime. See, et midagi lihtsat meid ootamas ei ole, oli selge juba ennem kohale jõudmist. Esiteks teab iga loll, et külm ja kõle jääaeg on Võrumaa kupleid täis kupatanud. Teiseks oli palav juba Tallinnas ja veel palavamaks läks, mida lõuna poole liikusime. Esimesed meetrid täislastis ratastel olid tavapäraselt ebakindlad. Odomeetri näidu kasvades kosus ka sõidukindlus. Ülemäära kiiresti me meetreid muidugi ei kogunud. Kõigepealt oli vaja teha väikene nn "tankimispeatus" Rõuge poes. Etteruttavalt võib öelda, et vaatamata kümnetele ja kümnetele vaatamisväärsustele, mis meile teele jäid, külastasime me kõikse suurema rõõmuga just neidsamu väikeseid maapoode. Esiteks oli seal jahe ja teiseks sai sealt seda jahedat ka kaasa osta. Lõpuks kui me t...

Juubelihõngulise viienda seikluse paika nuputasime jupp aega. Pikalt oli sõelal Saaremaa, lõppeks langes liist hoopis Lõuna-Eesti kasuks. Koht paigas, vaidlesime jupp aega veel kuupäevade üle, kuniks ka need kõigile sobivaks said. Plaan siis sääne: kahekümne neljandal jaanikuu päeval hüppame oma raudruunade selga ja sõidame Rõugesse. Seal vahetame sisepõlemismootorid kondiauru vastu ja anname mööda Peraküla matkateed kuuma, kuniks sildid kinnitavad, et oleme Värskasse saabunud. Seal seame end Andrese juures sisse ja asume Seto Folki nautima. Plaan oli maru uhke, päriselu ei arvand sest kahjuks midagi. Saabus koroona-aeg! Kõrtsud läksid kinni, reisumehed kodusse vangi ja kõik folgid keelati ära. Tagatipikus tohtis ainult ühe sõbraga õues käia. Asi näis hapu. Ühtäkki hakkasid keelud riburadapidi ära kukkuma, murumütsidega meeste meelehärmiks jäid folgid küll keelatuks, aga kuna kõik muud tuled olid rohelised, siis pühkisime rattaseikluse plaanilt tolmu maha ja asusim...

Söök on matka oodatuim osa. Kehv söök võib pooleks päevaks tuju lurri keerata. Oma menüü koostamisel lähtusime põhimõttest, et oleks enam-vähem kõigile suujärgi ja lihtne valmistada. Maitsev ka muidugi. Sättisime oma raja nii, et iga päev ikka üks pood tee peale jääks. See võimaldas menüüsse kirjutada tooraineid mida pikemate proviandipausidega matkal väga kasutada ei saaks. Samas on enamike neist võimalik ka asendada või üldse ära jätta. Näiteks panna sulajuustu asemel lihtsalt rohkem piimapulbrit. Koguseliselt järgisime põhimõtet, et parem jääb üle kui puudu. Mingit tohutut ülejääki siiski ei jäänud ja sellegi sõi lõpuks matkasiga ära. Seega on järgnevad kogused suhteliselt adekvaatsed täismeestel kõhu täis saamiseks. Seljanka

Hommikul putru enam keegi keetma ei hakanud, sõime kõike mis eilsest järgi oli jäänud, kõrvale hommikuks mõeldud võileivad. Kirsiks tordil valmistas Rambo meile oma firmakat - lõkkel soojendatud sprotte õlis. Olid maitsvad tõesti. Ennem väljasõitu tuli ka meie uus sõber meie juurest läbi ja soovis head teed.

Vaatamata emotsioonidest tulvil õhtust oli uni magus. Tegime terrassi kõrval mannaputru ja naised valmistasid võikusid. Eelmisel õhtul ja kõnealusel hommikul toimus meil päris mitu muudatust koosseisus. Grupi noorem liige Sten viidi laupäevasele rattavõistlusele ja asemele toodi tema õde Madeleen. Seoses pere jaaniplaanidega lahkus meie tubli kokapoiss ja nõgestelangetaja Tauno. Õhtul saabusid ka Pille ning Kertu. 12 asemel oli meid nüüd 13 ja maskuliinsuse protsent langes sajalt 76 protsendini.

Kui hommikul telgilukud avasime, vaatas vastu sealt lummav vaade. Järve kohal oli väike auruvine, taamal päike puudelatvade kohal piilumas. Võtsime hommikusöögiks tagasi lõkkepaiga. Öösel pidutsenud autoseltskond magas õndsa und. Kaua nad seda teha ei saanud, sest poisid hakkasid vaikselt naljavestmist üles võtma ja tarvis oli naerda. Väikest viisi kättemaks ka.

Ei ole vist jupp aega midagi nii kõvasti oodanud kui seda, et ükskord ometi see rattaseiklus pihta hakkaks. Kõik need kärsitud kliendid, venivad tähtajad ja närvilised linnainimesed haihtusid meie meelest kui rongiuksed Lohus selja taga sulgusid. Otsekui Gandalf oleks oma valge sauaga vastu perrooni põrutanud ja pealinna halvale energiale "You shall not pass!" käsutand. Jah Elroni konduktor oli seekord erakordselt õel sattunud, jah me peaaegu ei mahtunud oma 12 täisvarustuses rattaga rongi ära (mis oli ilmselt ka üks tõreduse peamisi põhjuseid), aga sel kõigel pold tähtsust, sest päike paistis, linnud laulsid ja Riisman avas traditsioonilise perroonišhampuse. Siit kuni pühapäevani pole meil ühtegi kellaaega mida püüda ja telefoniäratust mis magusa une hävitaks, on ainult meie ja teekond.

Lumi sulanud, haned kodus ja Eestimaa on vallutanud rohelus. See tähendab üht, Pantreid kisub jälle metsa. Seekordsel rattaseiklusel on nii mõndagi tuttavat ja on asju mis on veidi teistmoodi. Kuna juuni ilm on suhteliselt heitlik, siis seni oleme oma matkad juuli ja augusti peale sättinud, tulemuseks oleme saanud hoopis heitliku juuli ja augusti ilma. Nüüd proovime juuniga õnne. Varasemalt oleme matka käigus ka mõnda Nõmme Kalju jalkamängu väisanud, kuid tänu euromängudele on see iga kord tõeline loterii olnud. Lisaks ei lange ühtegi ahvatlevat võõrsilmängu aega suvele. Sestap teeme sel aastat hoopis nõnnaviisi, et peame rattamatka lõpus hoopis jaanipäeva. Matka formaat on ka seekord veidi teistsugune. Matk kestab neli päeva: neljapäev kuni pühapäev. Neile kel sel ajal kibe tööperiood anname seekord võimaluse liituda meiega reede õhtul ja teha kaasa kaks päeva. Alguses oli plaanis, et pooleks matkaks liitujad tulevad Jänedale rongiga, aga kuna Elron on nädalavahetuse rongidele ratt...

Kui mõned teemad tagasi sai lahatud matkalise varustust , siis seekord piiluks matkajuhi rattakotti. On ju ta ülesanne vaadata, et matk kulgeks võimalikult sujuvalt ja takistuste teele ilmumisel need ka lahendatud saaksid. Seega leiame tavapäraste sokkide ja hambaharjade kõrval sealt ka kraami mida teiste matkakaaslaste kotist naljalt ei leia. Remondikomplekt Rattamatka lahutamatuks komponendiks on tehnika, aga sel on komme aeg-ajalt katki minna. Kuigi siinkirjutaja keelitab matkalisi, et nood oma kaherattalised põhjalikult ennem matka üle vaataksid, siis ootamatusid võib tulla ka värskelt hooldusest tulnud velodega. Samuti on mets armutu mõndade rattalisade vastu. Ühel hetkel võid ennast leida laiali lagunenud pakiraamiga tee pealt ja aru saada, et selle tagasi kokku panemiseks vajalikud vidinad on tõenäoliselt jäädavalt mööda metsa laiali pudenenud. Päris rattatöökoda endaga kaasas vedada pole otstarbekas, aga levinumate viperuste tohterdamiseks on ennast võimalik varustada järgn...

Hommik algas kahe mehe jaoks üsna varakult. Tauno ja Andres võtsid nurgast spinningud, kaevasid endale veidi usse ja hüppasid paati. Seks ajaks kui kaasteelised olid kõik virgunud tulid kirglikud kalamehed tagasi, potis pinutäis ahvenaid. Kalad roogiti, puhastati ja seejärel lendasid nad grillile. Enam värskemaks ei saa minna! Ega kui loodus annab siis ta ka võtab, ning hind nende nelja ahvena eest oli Allani iPhone. Kui mõnel Suitsu jõe haugil või ahvenal tekib üleöö Facebooki konto, siis on selge kust ta selleks tehnika sai - kusagilt paadisilla kandist.

Hommikul pidas proua perenaine pika loengu kuidas tuvastada truudust murdnud meest, Tauno valas valmis pudru maha ja vorst otsis leiva mis jäi  Risti poest lunastamata. Peale hirmpikka pakkimissessiooni olime valmis teele asuma. Ja siis ühtäkki nagu ei olnud ka, sest kaks ei ole kunagi kolmandata - Allanil oli kumm töss. See kaks sendimeetrit mis jäi välisrehvist McGaiveriga katmata, oli endale külla kutsunud midagi teravat ja sellega purustanud oma sisemise kummi.

Kuigi ahvatlus oli suur tulla rongile Nõmmelt, Tondilt jm kodulähedastest peatustest, otsustasime siiski igaks juhuks Balti jaamas koguneda. Teated olid, et "kaheteistkümnene riisipere" võib üsna täis minna ja me ei tahtnud riskida mitte peale mahtumisega.

Aeg on lennanud linnutiivul ja kätte jõudnud uus suvi! Kaks eelmist on Pantrid metsa seiklema viinud. Kuna hing ihkab suvel ikka männilõhna ja ritsikasärtsu järele, siis ei jää kaks kolmandata! Planeerima hakkasime seekord juba varakult. Detsembris-jaanuaris kui Nõmme Kalju mängukalender paika pandi, valisime sihtkoha ja hakkasime rada joonistama. Rajaseadmine võib olla põnev, aga aeganõudev ettevõtmine

Oleme Teile viimase päeva blogipostituse võlgu! Rändamisest taastumine võttis oma aja ja vahepeal jõudsid juba uued tegemised peale tungida! Igaljuhul siin ta siis on!

Pühapäev kogu oma pakutavaga oligi see mille pärast me siia tulime! See päev oli sisuliselt perfektne, kuigi algus seda kuidagi ei reetnud! Hommikul tuli korralik padukas ja vähemalt esialgu tundus, et ilmataat oli meile lõpuks selja pööranud! Sõime Aarde Villa toredate perenaiste valmistatud hommikusööki, kuulasime kuidas Georg häälest ära klaverist viimast võtab ning vaatasime nõutult kuidas rammusad vihmapiisad räästast sillutisele kukkusid.

Teine päev algas Peipsi kaldal, Karjamaa telkimisplatsil. Nii kui silmad avasime saime aru, et see tuleb üks tore päev! Õhk oli soe, tuul oli vaibunud ja päike paitas meid oma soojendavate kiirtega! Ees ootas meid sõit mööda siledat asfaldit, mida palistamas Peipsi äärsed sibulakülad!

Päev algas nagu meie seiklustel ikka tavaks - Balti Jaamas! See kord olime eelmisest targemad ja tulime varakult platsi! Varasem ärkamine tasus ära, sest vaatamata tööpäeva hommikule sai rong korralikult täis! Poleks me oma killavooriga peale mahtunud, oleks järgmine Narva Rong alles õhtul läinud! Tahaks siinkohal eraldi ära märkida Elron konduktorid, kes olid äärmiselt abivalmid! Alustuseks nad viitasid asjaolule, et kaks meie ratastest asuvad alas, kust meie peatuses välja ei saa, siis hoidsid rongi Jõhvis nii kaua kinni, kuniks me need läbi platvormi teise vagunisse said, lõpuks palusid rongijuhil Vaivaras nii kaua oodata, kuni meie rasked rattad kõik kenasti perroonil olid! Äitähh! Vaivaras jaotasime proviandid ja põrutasime teele! Algus oli suhteliselt sündmusetu, kui välja arvata vastikult kõva tuul, mis täpselt vastu puhus! Kuid pärast kummalist ja pool mahajäetud Viivikonna asumit hakkas huvitavaks kiskuma!

Planeerimine Pantrite lemmiksihtpunktiks on alati Tartu olnud! Sealsed pubid on võrratud, fännidega on meil hea läbisaamine ja Tamme staadioniga on seotud hunnik kirjusid mälestusi! Seega oli juba eelmisel aastal selge, et oma järgmise tuuri seome kindlasti Tartuga ära! Georg jauras terve Paide tripi Peipsist ja sellest, kuidas ta tahaks sealset rannikut rattaga vallutada! Tuli ka see plaani võtta! Üle jäi veel leida alguspunkt ja seks paistis kõige paremini passimat Premium liiga klubi Sillamäe Kalevi kodust kiviviske kaugusel olev Vaivara rongijaam!

Oma 2014 aastal toimunud esimese seikluse sihtpunktiks valisime augusti lõpu poole toimunud Paide Linnameeskonna ja Nõmme Kalju vahelise kohtumise! Kammides rongipeatuseid ja matkaradu panime lõpuks maha raja mis sai oma alguse Viluverest, liikus mööda Oandu-Ikla matkateed põhja poole, tegi väikese kõrvalpõike Paides ja sai oma piduliku lõpu Aegviidus! Kuna sportlikud võimed on meil erinevad ja esimene eesmärk on eelkõige seltskonda ja loodust nautida, siis oleme endale suhteliselt kerge päevalae pannud: 50km! Võrdluseks võib tuua, et sportmatkajad kütavad teinekord 300km 12h jooksul! Aga mis meil sellest! Meil oluline, et külapoest saaks õhtuks värske õllelaari, lõke oleks soe ja inimesed toredad!

Roosad Pantrid Nõmme Kalju mängul Hiiu staadionil Alustuseks kes me oleme? Roosad Pantrid on grupp jalgpallifänne, kes erinevalt enamusest kohalikest vutisõpradest, eelistab kodumaist klubivutti välismaistele suurklubidele! Täpsemalt kuulub meie süda Nõmme Kaljule! Kes soovib meie tegemiste kohta rohkem teada saada, siis seda on võimalik teha  Nõmme Kalju kodulehel  või Roosade Pantrite F acebookis! Millest tuli idee korraldada rattaseiklus? Alustuseks tuli meil kange soov väljaspool tribüünielu midagi koos teha! Nii mõnigi meist oli aastaid rattamatka mõtteid peas mõlgutanud ja seega tundus see suurepärane valik olevat! Algul uurisime võimalusi mõne olemasoleva matkaga liituda, aga kiirelt sai selgeks, et peale kommertsmatkade ja reeglitest kammitsetud massiürituste, väga midagi valikus polegi! Seega ei jäänud muud üle kui teha ise täpselt selline matk nagu meile meeldiks! Kuna meie puhul on tegemist ikkagist jalgpallifännidega, siis sai kiirelt selgeks, e...