Pühapäev kogu oma pakutavaga oligi see mille pärast me siia tulime! See päev oli sisuliselt perfektne, kuigi algus seda kuidagi ei reetnud! Hommikul tuli korralik padukas ja vähemalt esialgu tundus, et ilmataat oli meile lõpuks selja pööranud! Sõime Aarde Villa toredate perenaiste valmistatud hommikusööki, kuulasime kuidas Georg häälest ära klaverist viimast võtab ning vaatasime nõutult kuidas rammusad vihmapiisad räästast sillutisele kukkusid.
Kuid siis toimus pööre! Päike võitles end pilverünkadest vabaks, tuul tõmbus tagasi ja esimest korda sel aastal tundsime, et on suvi! Meil oli seks päevaks kaks distantssi valida: üks lühem, ööbimisega metsas ja teine pikem, telkimiskohaga Emajõe ääres! Loobusime Emajõest ja otsustasime mõneks ajaks Aardesse edasi jääda! Optimistlikumad otsustasid vaatamata pererahva keelitusele paadi võtta ja kalale minna! Oli ju Georg oma totakat bambusest ritva terve tee kaasas tassinud! Kui esimeses vaatlused on ritv rattal siis teises suisa PEAB kala saama!
Kala me muidugi ei saanud! Esiteks ei oska me kala püüda, teiseks oli kogu varustus mõeldud pigem mõne poissmehekorteri seinale dekoratsiooniks ja kolmandaks olime me lihtsalt liiga lõbusas meeleolukas selleks! Otsustasime oma lõunapausi ka Aardel pidada ja asusime pärast seda vaikselt teele!
Jätsime seks korraks Peipsiga hüvasti ja suundusime sisemaale! Teed olid nagu rattamatka õpikust võetud: siledad autotud kruusateed, mis looklesid metsade ja külade vahel! Tundsime tõelist Eestimaa hõngu! Silmapiirini looklevad rapsi- ja nisupõllud, vanad taluhooned, lapsed vanaisa taluhoovis palli tagumas ja külamehed laua ümber lõbusalt maailma asju paika panemas!
Rajaseadja oli teinud küll nitseka raja, aga pikkuse kalkuleerimisega veidi metsa pannud! 'Lühike' rada osutus 28km asemel 42 kilomeetriseks, mis oli sellegi poolest selle rännaku lühim!
Kui vahepeal tundus, et lõppu ei tulegi, siis üks hetk keerasime Kukemetsa metsaonni 'hoovile'! Seni olid kõik telkimisplatsid olnud tiined bemmivendadest. See kord tabas meid tõeline iseolemise paradiis! Lähima 10km raadiuses polnud ühtegi hingelist, peale paari kitsede, kes üle tee silkasid ja sigade kes teed olid songerdanud! Erinevalt Karjamaa telkimisala kemmergust, polnud siin keegi seinale roojanud ja number kahetsemine oli suisa lust!
Metsaonn tähendas ka seda, et pool seltskonda ei pidanud telki lahti pakkima ja sättisid oma magamisasjad erinevatesse selleks mõeldud uluasetesse! Tegime oma selle reisi viimase lõkkeõhtusöögi, laulsime laule, viskasime nalja ja vaatasime kuidas õhtust sai öö! Homme tuleb tähtis päev ja seda teadsid kõik!
Kuid siis toimus pööre! Päike võitles end pilverünkadest vabaks, tuul tõmbus tagasi ja esimest korda sel aastal tundsime, et on suvi! Meil oli seks päevaks kaks distantssi valida: üks lühem, ööbimisega metsas ja teine pikem, telkimiskohaga Emajõe ääres! Loobusime Emajõest ja otsustasime mõneks ajaks Aardesse edasi jääda! Optimistlikumad otsustasid vaatamata pererahva keelitusele paadi võtta ja kalale minna! Oli ju Georg oma totakat bambusest ritva terve tee kaasas tassinud! Kui esimeses vaatlused on ritv rattal siis teises suisa PEAB kala saama!
Kala me muidugi ei saanud! Esiteks ei oska me kala püüda, teiseks oli kogu varustus mõeldud pigem mõne poissmehekorteri seinale dekoratsiooniks ja kolmandaks olime me lihtsalt liiga lõbusas meeleolukas selleks! Otsustasime oma lõunapausi ka Aardel pidada ja asusime pärast seda vaikselt teele!
Jätsime seks korraks Peipsiga hüvasti ja suundusime sisemaale! Teed olid nagu rattamatka õpikust võetud: siledad autotud kruusateed, mis looklesid metsade ja külade vahel! Tundsime tõelist Eestimaa hõngu! Silmapiirini looklevad rapsi- ja nisupõllud, vanad taluhooned, lapsed vanaisa taluhoovis palli tagumas ja külamehed laua ümber lõbusalt maailma asju paika panemas!
Rajaseadja oli teinud küll nitseka raja, aga pikkuse kalkuleerimisega veidi metsa pannud! 'Lühike' rada osutus 28km asemel 42 kilomeetriseks, mis oli sellegi poolest selle rännaku lühim!
Metsaonn tähendas ka seda, et pool seltskonda ei pidanud telki lahti pakkima ja sättisid oma magamisasjad erinevatesse selleks mõeldud uluasetesse! Tegime oma selle reisi viimase lõkkeõhtusöögi, laulsime laule, viskasime nalja ja vaatasime kuidas õhtust sai öö! Homme tuleb tähtis päev ja seda teadsid kõik!
Kommentaarid
Postita kommentaar