Otse põhisisu juurde

Rattaseiklus 2: MÄNGUPÄEV

Oleme Teile viimase päeva blogipostituse võlgu! Rändamisest taastumine võttis oma aja ja vahepeal jõudsid juba uued tegemised peale tungida! Igaljuhul siin ta siis on!


Virgusime hommikul oma metsaparadiisis - kes telgist, kes onnist, kes lakast ja asusime oma viimaseid toiduportsione hävitama! Toit kõhus, kodinad rataste külge monteeritud, asusime vändates oma viimast kolmekümmet mõõtma!


Tee Tartusse oli suhteliselt sündmustevaene, kui välja arvata seik, et me tegelikult ei sõitnudki Tartu suunas! Nimelt oli meid korralikult teeninud Garmini GPS mälupuuduse ravimiseks Kukemetsalt Tartusse viiva raja ära kustutanud! Olime enda teadmata järgimas träkki, mis viis Emajõe suursoo serval asuvasse RMK keskusesse! Tegemist oli kolmanda päeva plaan B'ga, mida oleksime võtnud kui oleks viitsinud veel 30+ kilomeetrit otsa vändata!

Kaardil punasega märgitud vale rada, kuhu GPS meid kupatas

Seltskond hakkas vaikselt lõhestuma. Osad uskusid veel ärevuses rajameistrit, aga oli ka neid, kes oma Waze'dele ja Google Maps'idele tuginedes tahtsid kagu asemel edelasse kütta! Palju ei jäänud puudu, et omavahel riidu ei läinud! Lõpuks sai siinkirjutaja ka aru, et on topograafilisse ämbrisse astunud ja keerasime separatistide õnneks otsa ringi! Kahju ei olnud õnneks suur: ca 4km!


Suund õige, hakkas Tartu hirmsa hooga lähenema! Ühes sellega ka meeletu saavutusjoovastus! Tegime mõned põgusad vastutuulest puhkamise peatused ja rühkides edasi, kuni ees hakkaski terendama linnapiir! Peab tunnistada, et kui mõnda liiklusmärki võib ilusaks pidada, siis midagi nii ilusat kui see tähenduslik asulamärk, ei ole tükk aega näinud! Kuid ennem kui me ihaldatud märgini jõudsime, hullus äkitselt Riisman ja pani sihukese itsiga ees minema, et Lance Armstrong isegi oma parima dopinguga talle enam järgi ei jõuaks! Siis meil lahvatas - end Rallikaks kutsuv noormees lubas selle Tour de Panthere võita! No ja võitiski!

Selline ta siis sai! 210km puhast seiklust!

Tartu käes, täiendasime Konsumis oma vedelavarud, panime selga oma roosad vormid ja läksime oma joovastussõidule läbi linna! Tunne, mis meid üle Emajõe sõites valdas, oli ülevoolav! Jagasime oma rõõmu pea kõigi vastu lonkivate tartlastega! Eriti sooja vastuvõtu said teised ratturid!

Paraadile!

Ületasime uudiskünnise

Ja siis olimegi juba Raekoja platsil! Suud kõrvuni ja käed taeva poole, tegime ühe purskaevu veerel istuva titt-inimese suureks õuduseks kümmekond auringi ümber Suudlevate Tudengite! Lõpuks pääses piiramisrõngasse jäänud noorsant oma ema juurde pakku ja me asusime oma paraadfotot klõpsima! Pilt lõi sotsiaalmeedias kõvasti laineid ja lõpuks pisteti see sootuks lehte! Igaljuhul mission accomplished! Tubli töö kõik seiklejad!

Olemas!

Pildid tehtud, seadsime oma killavooriga Tamme hostelis sisse, pesime pead puhtaks, taasliitusime oma mängule rongiga tulnud kaaspantritega, võitsime Tammekat ja pidasime õhtul maha sellise kräu, millest räägitakse veel nädalaid! Hommikul otsisime oma tribüünivennad hosteli pealt kokku, turgutasime endid 16 Kannus elule ja rongitasime kodulinna tagasi! Jälle üks vägev seiklus seljataga!

Georg peidab end tõsiasja eest, et seiklus on läbi ja nüüd peab argiellu naasma

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Pantrite Rattaseiklus 2020

Juubelihõngulise viienda seikluse paika nuputasime jupp aega. Pikalt oli sõelal Saaremaa, lõppeks langes liist hoopis Lõuna-Eesti kasuks. Koht paigas, vaidlesime jupp aega veel kuupäevade üle, kuniks ka need kõigile sobivaks said.

Plaan siis sääne: kahekümne neljandal jaanikuu päeval hüppame oma raudruunade selga ja sõidame Rõugesse. Seal vahetame sisepõlemismootorid kondiauru vastu ja anname mööda Peraküla matkateed kuuma, kuniks sildid kinnitavad, et oleme Värskasse saabunud. Seal seame end Andrese juures sisse ja asume Seto Folki nautima.

Plaan oli maru uhke, päriselu ei arvand sest kahjuks midagi. Saabus koroona-aeg! Kõrtsud läksid kinni, reisumehed kodusse vangi ja kõik folgid keelati ära. Tagatipikus tohtis ainult ühe sõbraga õues käia. Asi näis hapu.

Ühtäkki hakkasid keelud riburadapidi ära kukkuma, murumütsidega meeste meelehärmiks jäid folgid küll keelatuks, aga kuna kõik muud tuled olid rohelised, siis pühkisime rattaseikluse plaanilt tolmu maha ja asusime de…

PR20 Esimene päev: ekstreem

Varustatud teadmisega, et Gunnarit ei leitudki, asusime rattaid komplekteerima. Ainsaks lohutuseks oli teadmine, et teiselpool kallast oli keegi Lembit kaduma läind, keda kutsuti, iga kord kui meie oma Gunnarit hüüdsime.
See, et midagi lihtsat meid ootamas ei ole, oli selge juba ennem kohale jõudmist. Esiteks teab iga loll, et külm ja kõle jääaeg on Võrumaa kupleid täis kupatanud. Teiseks oli palav juba Tallinnas ja veel palavamaks läks, mida lõuna poole liikusime.
Esimesed meetrid täislastis ratastel olid tavapäraselt ebakindlad. Odomeetri näidu kasvades kosus ka sõidukindlus. Ülemäära kiiresti me meetreid muidugi ei kogunud. Kõigepealt oli vaja teha väikene nn "tankimispeatus" Rõuge poes. Etteruttavalt võib öelda, et vaatamata kümnetele ja kümnetele vaatamisväärsustele, mis meile teele jäid, külastasime me kõikse suurema rõõmuga just neidsamu väikeseid maapoode. Esiteks oli seal jahe ja teiseks sai sealt seda jahedat ka kaasa osta. Lõpuks kui me tee…

PR19 Menüü

Söök on matka oodatuim osa. Kehv söök võib pooleks päevaks tuju lurri keerata. Oma menüü koostamisel lähtusime põhimõttest, et oleks enam-vähem kõigile suujärgi ja lihtne valmistada. Maitsev ka muidugi. Sättisime oma raja nii, et iga päev ikka üks pood tee peale jääks. See võimaldas menüüsse kirjutada tooraineid mida pikemate proviandipausidega matkal väga kasutada ei saaks. Samas on enamike neist võimalik ka asendada või üldse ära jätta. Näiteks panna sulajuustu asemel lihtsalt rohkem piimapulbrit. Koguseliselt järgisime põhimõtet, et parem jääb üle kui puudu. Mingit tohutut ülejääki siiski ei jäänud ja sellegi sõi lõpuks matkasiga ära. Seega on järgnevad kogused suhteliselt adekvaatsed täismeestel kõhu täis saamiseks. Seljanka

PR20 Teine päev: käpuli

Hommik Kirikumäel pakkus lisaks maalilisele järvevaatele ka humoorikat meelelahutust, kui vennad Tarmo ja Tauno vaidlesid kes on rohkem süüdi, kas üks kes metsaonni täis peeretas või teine kes hapniku saamiseks ukse lahti jättis ja kõik järve sääsed sisse lasi. Nagu sedalaadi vaidluste puhul kombeks, siis lõpuks oli kumbki osapool veel rohkem oma seisukohas veendunud ja lõpliku otsust pealtvaatajad ei saanudki. Lõpuks vennad lõpetasid tulutu diskussiooni ja hakkasid matkaliste rõõmuks hoopis putru keetma.

PR19: Rattamatka üldvarustus

Kui mõned teemad tagasi sai lahatud matkalise varustust, siis seekord piiluks matkajuhi rattakotti. On ju ta ülesanne vaadata, et matk kulgeks võimalikult sujuvalt ja takistuste teele ilmumisel need ka lahendatud saaksid. Seega leiame tavapäraste sokkide ja hambaharjade kõrval sealt ka kraami mida teiste matkakaaslaste kotist naljalt ei leia.

Remondikomplekt Rattamatka lahutamatuks komponendiks on tehnika, aga sel on komme aeg-ajalt katki minna. Kuigi siinkirjutaja keelitab matkalisi, et nood oma kaherattalised põhjalikult ennem matka üle vaataksid, siis ootamatusid võib tulla ka värskelt hooldusest tulnud velodega. Samuti on mets armutu mõndade rattalisade vastu. Ühel hetkel võid ennast leida laiali lagunenud pakiraamiga tee pealt ja aru saada, et selle tagasi kokku panemiseks vajalikud vidinad on tõenäoliselt jäädavalt mööda metsa laiali pudenenud. Päris rattatöökoda endaga kaasas vedada pole otstarbekas, aga levinumate viperuste tohterdamiseks on ennast võimalik varustada järgnevag…

Rattaseiklus 3.2: Varustus UUENDATUD

PR20 Kolmas päev: pidu ja pillerkaar

Nagu lugupeetav lugeja mäletab, siis kolmas päev pidi meil tulema rattasõidu poolest kergem. Teate mis? Tuligi! Kõigepealt pidime me muidugi liivaselt Härmalt ära saama ja nagu Andrese luurendmed ütlesid, siis "liivaorgiat" pidi veel paar kilomeetrit olema. Neid põhjalike teadmisi kogus ta tänu seigale, et pani eelmine päev meie eest liduma ja kui me poleks talle Härmast helistanud, siis oleks ilmselt Petserisse välja põrutanud. See oli talle siis kolmas kord lähima 12 tunni jooksul liivaorgias osaleda.

PR19 Teine päev, veel hullem

Kui hommikul telgilukud avasime, vaatas vastu sealt lummav vaade. Järve kohal oli väike auruvine, taamal päike puudelatvade kohal piilumas. Võtsime hommikusöögiks tagasi lõkkepaiga. Öösel pidutsenud autoseltskond magas õndsa und. Kaua nad seda teha ei saanud, sest poisid hakkasid vaikselt naljavestmist üles võtma ja tarvis oli naerda. Väikest viisi kättemaks ka.


PR19 Pantrite Rattaseiklus 2019

Lumi sulanud, haned kodus ja Eestimaa on vallutanud rohelus. See tähendab üht, Pantreid kisub jälle metsa. Seekordsel rattaseiklusel on nii mõndagi tuttavat ja on asju mis on veidi teistmoodi. Kuna juuni ilm on suhteliselt heitlik, siis seni oleme oma matkad juuli ja augusti peale sättinud, tulemuseks oleme saanud hoopis heitliku juuli ja augusti ilma. Nüüd proovime juuniga õnne. Varasemalt oleme matka käigus ka mõnda Nõmme Kalju jalkamängu väisanud, kuid tänu euromängudele on see iga kord tõeline loterii olnud. Lisaks ei lange ühtegi ahvatlevat võõrsilmängu aega suvele. Sestap teeme sel aastat hoopis nõnnaviisi, et peame rattamatka lõpus hoopis jaanipäeva.
Matka formaat on ka seekord veidi teistsugune. Matk kestab neli päeva: neljapäev kuni pühapäev. Neile kel sel ajal kibe tööperiood anname seekord võimaluse liituda meiega reede õhtul ja teha kaasa kaks päeva. Alguses oli plaanis, et pooleks matkaks liitujad tulevad Jänedale rongiga, aga kuna Elron on nädalavahetuse rongidele rattak…