Oleme Teile viimase päeva blogipostituse võlgu! Rändamisest taastumine võttis oma aja ja vahepeal jõudsid juba uued tegemised peale tungida! Igaljuhul siin ta siis on!
Virgusime hommikul oma metsaparadiisis - kes telgist, kes onnist, kes lakast ja asusime oma viimaseid toiduportsione hävitama! Toit kõhus, kodinad rataste külge monteeritud, asusime vändates oma viimast kolmekümmet mõõtma!
Tee Tartusse oli suhteliselt sündmustevaene, kui välja arvata seik, et me tegelikult ei sõitnudki Tartu suunas! Nimelt oli meid korralikult teeninud Garmini GPS mälupuuduse ravimiseks Kukemetsalt Tartusse viiva raja ära kustutanud! Olime enda teadmata järgimas träkki, mis viis Emajõe suursoo serval asuvasse RMK keskusesse! Tegemist oli kolmanda päeva plaan B'ga, mida oleksime võtnud kui oleks viitsinud veel 30+ kilomeetrit otsa vändata!
Seltskond hakkas vaikselt lõhestuma. Osad uskusid veel ärevuses rajameistrit, aga oli ka neid, kes oma Waze'dele ja Google Maps'idele tuginedes tahtsid kagu asemel edelasse kütta! Palju ei jäänud puudu, et omavahel riidu ei läinud! Lõpuks sai siinkirjutaja ka aru, et on topograafilisse ämbrisse astunud ja keerasime separatistide õnneks otsa ringi! Kahju ei olnud õnneks suur: ca 4km!
Suund õige, hakkas Tartu hirmsa hooga lähenema! Ühes sellega ka meeletu saavutusjoovastus! Tegime mõned põgusad vastutuulest puhkamise peatused ja rühkides edasi, kuni ees hakkaski terendama linnapiir! Peab tunnistada, et kui mõnda liiklusmärki võib ilusaks pidada, siis midagi nii ilusat kui see tähenduslik asulamärk, ei ole tükk aega näinud! Kuid ennem kui me ihaldatud märgini jõudsime, hullus äkitselt Riisman ja pani sihukese itsiga ees minema, et Lance Armstrong isegi oma parima dopinguga talle enam järgi ei jõuaks! Siis meil lahvatas - end Rallikaks kutsuv noormees lubas selle Tour de Panthere võita! No ja võitiski!
Tartu käes, täiendasime Konsumis oma vedelavarud, panime selga oma roosad vormid ja läksime oma joovastussõidule läbi linna! Tunne, mis meid üle Emajõe sõites valdas, oli ülevoolav! Jagasime oma rõõmu pea kõigi vastu lonkivate tartlastega! Eriti sooja vastuvõtu said teised ratturid!
Ja siis olimegi juba Raekoja platsil! Suud kõrvuni ja käed taeva poole, tegime ühe purskaevu veerel istuva titt-inimese suureks õuduseks kümmekond auringi ümber Suudlevate Tudengite! Lõpuks pääses piiramisrõngasse jäänud noorsant oma ema juurde pakku ja me asusime oma paraadfotot klõpsima! Pilt lõi sotsiaalmeedias kõvasti laineid ja lõpuks pisteti see sootuks lehte! Igaljuhul mission accomplished! Tubli töö kõik seiklejad!
Pildid tehtud, seadsime oma killavooriga Tamme hostelis sisse, pesime pead puhtaks, taasliitusime oma mängule rongiga tulnud kaaspantritega, võitsime Tammekat ja pidasime õhtul maha sellise kräu, millest räägitakse veel nädalaid! Hommikul otsisime oma tribüünivennad hosteli pealt kokku, turgutasime endid 16 Kannus elule ja rongitasime kodulinna tagasi! Jälle üks vägev seiklus seljataga!
Tee Tartusse oli suhteliselt sündmustevaene, kui välja arvata seik, et me tegelikult ei sõitnudki Tartu suunas! Nimelt oli meid korralikult teeninud Garmini GPS mälupuuduse ravimiseks Kukemetsalt Tartusse viiva raja ära kustutanud! Olime enda teadmata järgimas träkki, mis viis Emajõe suursoo serval asuvasse RMK keskusesse! Tegemist oli kolmanda päeva plaan B'ga, mida oleksime võtnud kui oleks viitsinud veel 30+ kilomeetrit otsa vändata!
Kaardil punasega märgitud vale rada, kuhu GPS meid kupatas
Seltskond hakkas vaikselt lõhestuma. Osad uskusid veel ärevuses rajameistrit, aga oli ka neid, kes oma Waze'dele ja Google Maps'idele tuginedes tahtsid kagu asemel edelasse kütta! Palju ei jäänud puudu, et omavahel riidu ei läinud! Lõpuks sai siinkirjutaja ka aru, et on topograafilisse ämbrisse astunud ja keerasime separatistide õnneks otsa ringi! Kahju ei olnud õnneks suur: ca 4km!
Suund õige, hakkas Tartu hirmsa hooga lähenema! Ühes sellega ka meeletu saavutusjoovastus! Tegime mõned põgusad vastutuulest puhkamise peatused ja rühkides edasi, kuni ees hakkaski terendama linnapiir! Peab tunnistada, et kui mõnda liiklusmärki võib ilusaks pidada, siis midagi nii ilusat kui see tähenduslik asulamärk, ei ole tükk aega näinud! Kuid ennem kui me ihaldatud märgini jõudsime, hullus äkitselt Riisman ja pani sihukese itsiga ees minema, et Lance Armstrong isegi oma parima dopinguga talle enam järgi ei jõuaks! Siis meil lahvatas - end Rallikaks kutsuv noormees lubas selle Tour de Panthere võita! No ja võitiski!
Selline ta siis sai! 210km puhast seiklust!
Tartu käes, täiendasime Konsumis oma vedelavarud, panime selga oma roosad vormid ja läksime oma joovastussõidule läbi linna! Tunne, mis meid üle Emajõe sõites valdas, oli ülevoolav! Jagasime oma rõõmu pea kõigi vastu lonkivate tartlastega! Eriti sooja vastuvõtu said teised ratturid!
Paraadile!
Ületasime uudiskünnise
Olemas!
Pildid tehtud, seadsime oma killavooriga Tamme hostelis sisse, pesime pead puhtaks, taasliitusime oma mängule rongiga tulnud kaaspantritega, võitsime Tammekat ja pidasime õhtul maha sellise kräu, millest räägitakse veel nädalaid! Hommikul otsisime oma tribüünivennad hosteli pealt kokku, turgutasime endid 16 Kannus elule ja rongitasime kodulinna tagasi! Jälle üks vägev seiklus seljataga!
Georg peidab end tõsiasja eest, et seiklus on läbi ja nüüd peab argiellu naasma
Kommentaarid
Postita kommentaar