Otse põhisisu juurde

Idee

Roosad Pantrid Nõmme Kalju mängul Hiiu staadionil

Alustuseks kes me oleme?

Roosad Pantrid on grupp jalgpallifänne, kes erinevalt enamusest kohalikest vutisõpradest, eelistab kodumaist klubivutti välismaistele suurklubidele! Täpsemalt kuulub meie süda Nõmme Kaljule!

Kes soovib meie tegemiste kohta rohkem teada saada, siis seda on võimalik teha Nõmme Kalju kodulehel või Roosade Pantrite Facebookis!

Millest tuli idee korraldada rattaseiklus?

Alustuseks tuli meil kange soov väljaspool tribüünielu midagi koos teha! Nii mõnigi meist oli aastaid rattamatka mõtteid peas mõlgutanud ja seega tundus see suurepärane valik olevat! Algul uurisime võimalusi mõne olemasoleva matkaga liituda, aga kiirelt sai selgeks, et peale kommertsmatkade ja reeglitest kammitsetud massiürituste, väga midagi valikus polegi! Seega ei jäänud muud üle kui teha ise täpselt selline matk nagu meile meeldiks!

Kuna meie puhul on tegemist ikkagist jalgpallifännidega, siis sai kiirelt selgeks, et moel või teisel peame me oma rännakud mõne Nõmme Kalju jalgpallikohtumisega ära siduma! Nõmmelt Nõmmele või Nõmmelt Kadriorgu sõitmist ei saa just suuremat sorti seikluseks pidama, seega pidime pilgud väljapoole Tallinnat pöörama! Õnneks kuulub kohaliku Premium liigasse palju kauneid Eesti linnu nagu Tartu, Pärnu, Paide, Viljandi jt, seega valikuvariante jagub!

Oma sõuduga tahtsime ka kaasfännidele näidata, et ükski võõrsilkohtumine ei ole liiga kaugel - kui sinna saab rattaga, siis asi see siis bussi või autoga ette võtta on!

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Rattaseiklus 3.2: Varustus UUENDATUD

Postita kommentaar
Lisateave

PR21 Esimene päev: kohaneme

Järjekordne veider aasta oli omadega suves ja see tähendas, et pinutäis roosade vestidega tegelasi kiheles Eestimaa peale ratastel veiderdama. Mullu sai lõunas latt organiseerija jaoks ebamugavalt kõrgele upitatud ja 21. aasta ei saanud kuidagi hõbemedalistiks jääda. Siinkirjutaja siis pusis ja pusserdas ning pikapeale formuleerus plaan, kuidas võiks välja näha üks järjekordne meeli ülendav pedaalidesõtkumine.
Postita kommentaar
Lisateave

PR19 Menüü

Söök on matka oodatuim osa. Kehv söök võib pooleks päevaks tuju lurri keerata. Oma menüü koostamisel lähtusime põhimõttest, et oleks enam-vähem kõigile suujärgi ja lihtne valmistada. Maitsev ka muidugi. Sättisime oma raja nii, et iga päev ikka üks pood tee peale jääks. See võimaldas menüüsse kirjutada tooraineid mida pikemate proviandipausidega matkal väga kasutada ei saaks. Samas on enamike neist võimalik ka asendada või üldse ära jätta. Näiteks panna sulajuustu asemel lihtsalt rohkem piimapulbrit. Koguseliselt järgisime põhimõtet, et parem jääb üle kui puudu. Mingit tohutut ülejääki siiski ei jäänud ja sellegi sõi lõpuks matkasiga ära. Seega on järgnevad kogused suhteliselt adekvaatsed täismeestel kõhu täis saamiseks. Seljanka
Postita kommentaar
Lisateave

Pantrite Rattaseiklus 2020 ametlik video

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, üks video ütleb rohkem kui tuhat pilti. Sven pani 2020 Rattaseiklusest meeleoluka videopopurii kokku. Head vaatamist!
Postita kommentaar
Lisateave

PR20 Teine päev: käpuli

Hommik Kirikumäel pakkus lisaks maalilisele järvevaatele ka humoorikat meelelahutust, kui vennad Tarmo ja Tauno vaidlesid kes on rohkem süüdi, kas üks kes metsaonni täis peeretas või teine kes hapniku saamiseks ukse lahti jättis ja kõik järve sääsed sisse lasi. Nagu sedalaadi vaidluste puhul kombeks, siis lõpuks oli kumbki osapool veel rohkem oma seisukohas veendunud ja lõpliku otsust pealtvaatajad ei saanudki. Lõpuks vennad lõpetasid tulutu diskussiooni ja hakkasid matkaliste rõõmuks hoopis putru keetma.
Postita kommentaar
Lisateave

Rattaseiklus 2: TEINE PÄEV

Teine päev algas Peipsi kaldal, Karjamaa telkimisplatsil. Nii kui silmad avasime saime aru, et see tuleb üks tore päev! Õhk oli soe, tuul oli vaibunud ja päike paitas meid oma soojendavate kiirtega! Ees ootas meid sõit mööda siledat asfaldit, mida palistamas Peipsi äärsed sibulakülad!
Postita kommentaar
Lisateave

PR21 Neljas päev: Lõpetuseks

Kuigi me olime jõudnud oma trassi finišisse, siis see ei tähendanud, et läbi oli saanud väntamine. Kuidagi pidime me ära saama saarelt ja jõudma tagasi oma autode juurde. Ainus pursui kes sai endale autoga otse koju sõitmist oli Antti, kelle võluv pruut Kerttu ja nende tuttuus tita, liitusid meiega eelmine päev ning kes nüüd lahkesti oma peika autosse pakkis ning pealinna tagasi vuras. Sadamas oli piletiautomaat katki, seega kehastus kontrolörimutiks Georg, kes raha eest hakkas internetist pileteid ostma. Vahepeal kõlas naljakaid hüüdeid temalt: "Ma ei jõua neid nimesi siia toksida!". D vitamiinist oli kõigil korralik küllastus tekkinud ja seega laevas püsisime jahedas salongis. Väljas oli muidugi 28 kraadi ka. Vahepeal oli peale tulnud tuttav tunne, mis tavaliselt matka lõpus ikka. Ühteaegu on kurb, et kõik läbi saab, samas jälle ootad koju jõudmist. Rohukülas läksime seekord kogu pundiga kohvikusse, mis meile kõike seda serveeris, millest keegi matkal puudust tundis. Mina v...
Postita kommentaar
Lisateave

PR20 Kolmas päev: pidu ja pillerkaar

Nagu lugupeetav lugeja mäletab, siis kolmas päev pidi meil tulema rattasõidu poolest kergem. Teate mis? Tuligi! Kõigepealt pidime me muidugi liivaselt Härmalt ära saama ja nagu Andrese luurendmed ütlesid, siis "liivaorgiat" pidi veel paar kilomeetrit olema. Neid põhjalike teadmisi kogus ta tänu seigale, et pani eelmine päev meie eest liduma ja kui me poleks talle Härmast helistanud, siis oleks ilmselt Petserisse välja põrutanud. See oli talle siis kolmas kord lähima 12 tunni jooksul liivaorgias osaleda.
Postita kommentaar
Lisateave