Otse põhisisu juurde

Rattaseiklus 2: ESIMENE PÄEV

Päev algas nagu meie seiklustel ikka tavaks - Balti Jaamas! See kord olime eelmisest targemad ja tulime varakult platsi! Varasem ärkamine tasus ära, sest vaatamata tööpäeva hommikule sai rong korralikult täis! Poleks me oma killavooriga peale mahtunud, oleks järgmine Narva Rong alles õhtul läinud!

Tahaks siinkohal eraldi ära märkida Elron konduktorid, kes olid äärmiselt abivalmid! Alustuseks nad viitasid asjaolule, et kaks meie ratastest asuvad alas, kust meie peatuses välja ei saa, siis hoidsid rongi Jõhvis nii kaua kinni, kuniks me need läbi platvormi teise vagunisse said, lõpuks palusid rongijuhil Vaivaras nii kaua oodata, kuni meie rasked rattad kõik kenasti perroonil olid! Äitähh!

Vaivaras jaotasime proviandid ja põrutasime teele! Algus oli suhteliselt sündmusetu, kui välja arvata vastikult kõva tuul, mis täpselt vastu puhus! Kuid pärast kummalist ja pool mahajäetud Viivikonna asumit hakkas huvitavaks kiskuma!

Meie reisiseltskond Viivikonnas

Asfalt sai otsa, Estonia kaevanduse raudteejaamaga ka tee! Meie rada pidi kulgema mööda kaevadusraudteed, aga vähemalt esialgu polnud seda kusagilt märgata! Veidikene skautimist ja vaevalise raudteeületamisi ning lõppeks leidsime end rajalt! Ja milliselt rajalt!



Tegemist oli tõenäoliselt raudtee hooldusteega, mis läbitav ainult raskemate masinatega. Lisaks läbimatutele liivalõikudele, põhjatutele lompidele ja mägedele kuhu pidi rattaid üles lükkama, kostitati meid veel turvakaevanduse äärse turbaporise teenässakaga! Kuid hullem oli alles ees!



Kui Estonia kaevadus selja taga, sisenesime Kurtna looduskaitsealale, kus pidi asuma ka meie kauaoodatud lõunapaus. Keegi absoluutne ajuinvaliid oli otsustanud sealse tee sillutama pea rusikajämeduste killustikukivide massiga! Seal läks meil ka reisi esimene rehv! Lõpuks oli asi nii hull, et pidime rattaid käekõrval lükkama!

Väiksema ettevalmistusega Pantrid hakkasid väsima ja kohati pidime kaasvõitlejaid suisa tagant lükkama. Halvast teest tekkinud vibratsioon lõhkus ka rattaid! Poldid keerasid end lahti, pakiraamid kukkusid küljest ja rehvid läksid katki.

Lõpuks jõudsime rampväsinuna ja näljasena Konsu RMK lõkkeplatsini, või vähemalt kohta kus see meie GPSi järgi pidi olema! Kell oli neli, viimati sõime korralikult kell seitse hommikul, aga lõkkeaset kus süüa valmistada polnud kusagil, lõpuks saatsime näljased skaudid välja ja 300m eemal me lõkkeasemed tuvastasime!

Lõke, toit, mämm..

Peab tunnistama, et midagi nii taevalikku, kui näljasena matkal lõkkel valmistatud pasta boloneset süüa, on raske ette kujutada! Kõhud täis, tuli ka ratsionaalsus korra koju ja loobusime ka raskest kummipaadist mida kodust saati kaasas lohistanud olime! Kõrvaltelkimiskoha mees oli maru õnnelik, et saab nüüd järvele paadiga kala püüdma minna ja lubas meid isegi Tallinnast üles otsida ning paat tagastada. Eks näis..

Järgmine peatus oli meil Kuremäe, kus legendi kohasel pidi pood olema. Seega andsime pedaalidele valu! Tarvis ju õhtuseks olemiseks veidi keelekastet hankida! Poodi muidugi ei olnud! Oli putka, mis ka suletud ning kohvik, kus kõik asjad maksid umbes sama palju kui Tallinna pubides! Lõpuks panime kogu oma šarmi mängu ja saime vähe mõistlikuma hinnaga kasti asja mida me sinna otsima läinud olime!

Kuremäe maagilise kloostri ees

Kui juba Kuremäel olime, siis pidime ju ka kohalikku püha vett võtma! Täitsime kõik oma lähkrid kõrgemalt poolt õnnistatud vedelikuga ja asusime oma viimast 30 kilomeetrit mõõtma! Püha vesi on muuseas äärmiselt maitsev!

Brrr..

Algus läks lustlikult, mööda asfaldit ja mäest alla! Kuid siis pöörasime suurelt teelt maha. Esimene ots oli tavaline kruusatee, aga siis sattusime taaskord selle idioodi kättetöö otsa, kes kurtnas oma kive puistamas oli käinud! Hambad ristis, läbi higi ja pisarate rassisme end Peipsile lähemale, kuniks pika sirge lõpus paistis valgus! Ja see valgus oli PEIPSI!

Georg ja Riisman on sisenenud Peipsisse

Olime kohal, kell oli 23 ja olime teel olnud 12 tundi! Õlid korgita lahti, valmis maitsev kartulipuder, julgemad läksid ujuma ja kõigil olid näod jälle naeru täis! Olime olnud vaprad ja seljatanud selle tripi tõenäoliselt kõige raskema ja pikema lõigu! 70km muda, liiva ja kohutavat killustikku!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Pantrite Rattaseiklus 2020

Juubelihõngulise viienda seikluse paika nuputasime jupp aega. Pikalt oli sõelal Saaremaa, lõppeks langes liist hoopis Lõuna-Eesti kasuks. Koht paigas, vaidlesime jupp aega veel kuupäevade üle, kuniks ka need kõigile sobivaks said.

Plaan siis sääne: kahekümne neljandal jaanikuu päeval hüppame oma raudruunade selga ja sõidame Rõugesse. Seal vahetame sisepõlemismootorid kondiauru vastu ja anname mööda Peraküla matkateed kuuma, kuniks sildid kinnitavad, et oleme Värskasse saabunud. Seal seame end Andrese juures sisse ja asume Seto Folki nautima.

Plaan oli maru uhke, päriselu ei arvand sest kahjuks midagi. Saabus koroona-aeg! Kõrtsud läksid kinni, reisumehed kodusse vangi ja kõik folgid keelati ära. Tagatipikus tohtis ainult ühe sõbraga õues käia. Asi näis hapu.

Ühtäkki hakkasid keelud riburadapidi ära kukkuma, murumütsidega meeste meelehärmiks jäid folgid küll keelatuks, aga kuna kõik muud tuled olid rohelised, siis pühkisime rattaseikluse plaanilt tolmu maha ja asusime de…

PR20 Esimene päev: ekstreem

Varustatud teadmisega, et Gunnarit ei leitudki, asusime rattaid komplekteerima. Ainsaks lohutuseks oli teadmine, et teiselpool kallast oli keegi Lembit kaduma läind, keda kutsuti, iga kord kui meie oma Gunnarit hüüdsime.
See, et midagi lihtsat meid ootamas ei ole, oli selge juba ennem kohale jõudmist. Esiteks teab iga loll, et külm ja kõle jääaeg on Võrumaa kupleid täis kupatanud. Teiseks oli palav juba Tallinnas ja veel palavamaks läks, mida lõuna poole liikusime.
Esimesed meetrid täislastis ratastel olid tavapäraselt ebakindlad. Odomeetri näidu kasvades kosus ka sõidukindlus. Ülemäära kiiresti me meetreid muidugi ei kogunud. Kõigepealt oli vaja teha väikene nn "tankimispeatus" Rõuge poes. Etteruttavalt võib öelda, et vaatamata kümnetele ja kümnetele vaatamisväärsustele, mis meile teele jäid, külastasime me kõikse suurema rõõmuga just neidsamu väikeseid maapoode. Esiteks oli seal jahe ja teiseks sai sealt seda jahedat ka kaasa osta. Lõpuks kui me tee…

PR19 Menüü

Söök on matka oodatuim osa. Kehv söök võib pooleks päevaks tuju lurri keerata. Oma menüü koostamisel lähtusime põhimõttest, et oleks enam-vähem kõigile suujärgi ja lihtne valmistada. Maitsev ka muidugi. Sättisime oma raja nii, et iga päev ikka üks pood tee peale jääks. See võimaldas menüüsse kirjutada tooraineid mida pikemate proviandipausidega matkal väga kasutada ei saaks. Samas on enamike neist võimalik ka asendada või üldse ära jätta. Näiteks panna sulajuustu asemel lihtsalt rohkem piimapulbrit. Koguseliselt järgisime põhimõtet, et parem jääb üle kui puudu. Mingit tohutut ülejääki siiski ei jäänud ja sellegi sõi lõpuks matkasiga ära. Seega on järgnevad kogused suhteliselt adekvaatsed täismeestel kõhu täis saamiseks. Seljanka

PR20 Teine päev: käpuli

Hommik Kirikumäel pakkus lisaks maalilisele järvevaatele ka humoorikat meelelahutust, kui vennad Tarmo ja Tauno vaidlesid kes on rohkem süüdi, kas üks kes metsaonni täis peeretas või teine kes hapniku saamiseks ukse lahti jättis ja kõik järve sääsed sisse lasi. Nagu sedalaadi vaidluste puhul kombeks, siis lõpuks oli kumbki osapool veel rohkem oma seisukohas veendunud ja lõpliku otsust pealtvaatajad ei saanudki. Lõpuks vennad lõpetasid tulutu diskussiooni ja hakkasid matkaliste rõõmuks hoopis putru keetma.

PR19: Rattamatka üldvarustus

Kui mõned teemad tagasi sai lahatud matkalise varustust, siis seekord piiluks matkajuhi rattakotti. On ju ta ülesanne vaadata, et matk kulgeks võimalikult sujuvalt ja takistuste teele ilmumisel need ka lahendatud saaksid. Seega leiame tavapäraste sokkide ja hambaharjade kõrval sealt ka kraami mida teiste matkakaaslaste kotist naljalt ei leia.

Remondikomplekt Rattamatka lahutamatuks komponendiks on tehnika, aga sel on komme aeg-ajalt katki minna. Kuigi siinkirjutaja keelitab matkalisi, et nood oma kaherattalised põhjalikult ennem matka üle vaataksid, siis ootamatusid võib tulla ka värskelt hooldusest tulnud velodega. Samuti on mets armutu mõndade rattalisade vastu. Ühel hetkel võid ennast leida laiali lagunenud pakiraamiga tee pealt ja aru saada, et selle tagasi kokku panemiseks vajalikud vidinad on tõenäoliselt jäädavalt mööda metsa laiali pudenenud. Päris rattatöökoda endaga kaasas vedada pole otstarbekas, aga levinumate viperuste tohterdamiseks on ennast võimalik varustada järgnevag…

Rattaseiklus 3.2: Varustus UUENDATUD

PR20 Kolmas päev: pidu ja pillerkaar

Nagu lugupeetav lugeja mäletab, siis kolmas päev pidi meil tulema rattasõidu poolest kergem. Teate mis? Tuligi! Kõigepealt pidime me muidugi liivaselt Härmalt ära saama ja nagu Andrese luurendmed ütlesid, siis "liivaorgiat" pidi veel paar kilomeetrit olema. Neid põhjalike teadmisi kogus ta tänu seigale, et pani eelmine päev meie eest liduma ja kui me poleks talle Härmast helistanud, siis oleks ilmselt Petserisse välja põrutanud. See oli talle siis kolmas kord lähima 12 tunni jooksul liivaorgias osaleda.

PR19 Teine päev, veel hullem

Kui hommikul telgilukud avasime, vaatas vastu sealt lummav vaade. Järve kohal oli väike auruvine, taamal päike puudelatvade kohal piilumas. Võtsime hommikusöögiks tagasi lõkkepaiga. Öösel pidutsenud autoseltskond magas õndsa und. Kaua nad seda teha ei saanud, sest poisid hakkasid vaikselt naljavestmist üles võtma ja tarvis oli naerda. Väikest viisi kättemaks ka.


PR19 Pantrite Rattaseiklus 2019

Lumi sulanud, haned kodus ja Eestimaa on vallutanud rohelus. See tähendab üht, Pantreid kisub jälle metsa. Seekordsel rattaseiklusel on nii mõndagi tuttavat ja on asju mis on veidi teistmoodi. Kuna juuni ilm on suhteliselt heitlik, siis seni oleme oma matkad juuli ja augusti peale sättinud, tulemuseks oleme saanud hoopis heitliku juuli ja augusti ilma. Nüüd proovime juuniga õnne. Varasemalt oleme matka käigus ka mõnda Nõmme Kalju jalkamängu väisanud, kuid tänu euromängudele on see iga kord tõeline loterii olnud. Lisaks ei lange ühtegi ahvatlevat võõrsilmängu aega suvele. Sestap teeme sel aastat hoopis nõnnaviisi, et peame rattamatka lõpus hoopis jaanipäeva.
Matka formaat on ka seekord veidi teistsugune. Matk kestab neli päeva: neljapäev kuni pühapäev. Neile kel sel ajal kibe tööperiood anname seekord võimaluse liituda meiega reede õhtul ja teha kaasa kaks päeva. Alguses oli plaanis, et pooleks matkaks liitujad tulevad Jänedale rongiga, aga kuna Elron on nädalavahetuse rongidele rattak…